Töö käik
Viltimine
Lao materjalid üksteisele järjekorras: viltimise abitüll, siid, ühtlane või mustrina seatud kraasvilla kiht, soovi korral marli ning teine abitüll. Dekoratiivsed lisamaterjalid seatakse soovitud kohta. Rulli kõik tihedalt ümber ümara pulga. Materjalikihtide tihedalt koospüsimiseks on vajalik, et tüll oleks piisavalt suur ning seda jätkuks kokkurullitud tööle veel mitu kihti ümber rullida. rulli võib kinnitada ka kummirõngastega või niidiga sidudes. Kasta rull märjaks ning vanuta rullides, kuuma (60-70°C) ja algul suhteliselt rohke seebiveega. Rulli libisemise vältimiseks võib viltida lauale asetatud froteerätikul või abikangal. All olevasse rätikusse koguneb ka jahtuv vesi, mis tuleb rätikust aeg-ajalt välja väänata.
Protsessi kulgedes tuleb aluskangasse kuivemaks vilditud rulli aeg-ajalt avada ning tüll väga ettevaatlikult eemaldada, et see villaga kinni ei vanuks. Ava töö alati vaid siis, kui vesi on rätikusse kogunenud ning töö suhteliselt kuiv. Märga tööd avades on suurem oht kihid lahti tõmmata. Vaheta kord või paar viltimise suunda ja algusserva, kuid siid on alati väljapool. Rulli välimine kiht on rohkem pingul: siidkangasse ei teki kortse, see ei libise kohalt ning välimise kihi suurema pindala tõttu sünnib ka suurem kangareljeef. Mitmendat korda avatud ning uuesti uuesti tüllide vahele seatud kangas rullitakse järjest lõdvemalt, et kahanemisruumi jättes soodustada juba kokku viltunud materjali vanumist ja tihenemist. Vanutades kahaneb materjal viltimise suunas.
Vanutamine
Esialgse vanutuse järel on siid võrdlemisi nõrgalt kinni ning servadest tõmmates võiks see uuesti eralduda. Vastupidavama kanga saamiseks võib järelvanutada väiksemaid pindu käsitsi või suuremaid pesumasinas. Käsitsi vanutamine sujub kiiresti, kui kuumas seebivees soojendatud töö kuivaks pigistada ning käte vahel pallina rullida. Et pind vanuks ühtlastelt, tuleks vältida ühe koha hõõrumist ning kanga asetust ja vormi pidevalt muuta. Kui materjali soovitakse värvida, tehakse seda peale kihtide kokkuviltimist ning vanutamine jäetakse vahele, sest kuumas lahuses värvides ning hiljem pestes vanub see niigi.
Järelvanutus pesumasinas või -kuivatis
Suure kanga loomiseks on kõige optimaalsem käsitsi viltimise ja pesumasinaga vanutamise kombineeritud protsess. Kangas ja vill ühendatakse käsitsi ning tugevamaks kinnitumiseks ja reljeefi suurendamiseks järelvanutatakse see pesukuivatis või pesumasinas lahtiselt või puuvillasesse kangasse pakituna. Tulemust mõjutavad mitmed tegurid, nagu kanga omadused, villa kogus, materjali pakkimisviis, selle mõõtmed ja kaal ning neist tulenev rulli paksus ja masina täituvus.
Kui materjal on käsitsi viltides abitüllile kinnitunud, eemalda see enne masinas vanutamist. Lappa tekstiil koos kangaga uuesti lõdvaks rulliks ning kinnita traageldades. Kui kihid on tugevalt kinnitunud, võib pealtavatavas pesumasinas või trummelkuivatis töö järelvanutada ka ilma tüllita. Sel juhul tuleb vanumist sageli kontrollida, et kangasse ei tekiks soovimatuid kortse. Igal juhul tuleb vanumisprotsessi jälgida, et kokku vanuksid vaid need kihid, mis peavad ning et materjal liiga palju kokku ei tõmbuks. Ülevanunud kanga soovitud mõõtmeid saab taastada, kui seda ettevaatlikult diagonaalsuundades venitada.
Pesumasinas kasuta 40°C vett ning lisa 1 spl pesupulbrit. See on villa vanumiseks piisav ning jätab kanga pehmeks ja elastseks. Kui soovitakse, et kangas tugevalt tiheneks ja kahaneks, võib tõsta temperatuuri, lisada pesupulbrit või pikendada aega.
Viimistelmine
Eelviimasesse loputusvette võib lisada tilga äädikat, mis neutraliseerib aluse jäägid, mis võiksis aja jooksul proteiinkuidu kahjustada ja selle kollaseks muuta. Lanoliin taastab villa loomuliku rasvasuse, lisab pehmust ja elastsust. Kanga võib vajadusel kuivemaks tsentriguugida, see lastakse kuivatada vertikaalselt ning viimistletakse ettevaatlikult aurutades, seejuures triikrauda õhus hoides. Aurutamise ajal saab kanga lõplikult vormida, aur ühtlustab pinda ning lisab pehmust.
Nõeltöötlus
Enne viltimist võib halvasti kinnituva kanga ja villakihi viltimisnõela abil ühendada.
Selliselt eeltöödeldud materjali kihid ei liigu üksteise suhtes paigast, need vanuvad ühtlasemalt ning hõlpsamalt. Arvestama peab väikeste aukudega, mis nõeltest kangasse jäävad. Liiga tihedast kangast võivad nürid nõelad niite välja lüüa. Nüriks kulunud nõela otsa saab peeneteralisel liivapaberil teritada. Nõeltöötluseks aseta vahtkummile siidi ning villakiht ning torgi nõelvildi tehnikat kasutades kihid võrgustikuna või muul soovitud viisil läbi. Marli ja tüll lisa alles enne viltimist.
Lao materjalid üksteisele järjekorras: viltimise abitüll, siid, ühtlane või mustrina seatud kraasvilla kiht, soovi korral marli ning teine abitüll. Dekoratiivsed lisamaterjalid seatakse soovitud kohta. Rulli kõik tihedalt ümber ümara pulga. Materjalikihtide tihedalt koospüsimiseks on vajalik, et tüll oleks piisavalt suur ning seda jätkuks kokkurullitud tööle veel mitu kihti ümber rullida. rulli võib kinnitada ka kummirõngastega või niidiga sidudes. Kasta rull märjaks ning vanuta rullides, kuuma (60-70°C) ja algul suhteliselt rohke seebiveega. Rulli libisemise vältimiseks võib viltida lauale asetatud froteerätikul või abikangal. All olevasse rätikusse koguneb ka jahtuv vesi, mis tuleb rätikust aeg-ajalt välja väänata.
Protsessi kulgedes tuleb aluskangasse kuivemaks vilditud rulli aeg-ajalt avada ning tüll väga ettevaatlikult eemaldada, et see villaga kinni ei vanuks. Ava töö alati vaid siis, kui vesi on rätikusse kogunenud ning töö suhteliselt kuiv. Märga tööd avades on suurem oht kihid lahti tõmmata. Vaheta kord või paar viltimise suunda ja algusserva, kuid siid on alati väljapool. Rulli välimine kiht on rohkem pingul: siidkangasse ei teki kortse, see ei libise kohalt ning välimise kihi suurema pindala tõttu sünnib ka suurem kangareljeef. Mitmendat korda avatud ning uuesti uuesti tüllide vahele seatud kangas rullitakse järjest lõdvemalt, et kahanemisruumi jättes soodustada juba kokku viltunud materjali vanumist ja tihenemist. Vanutades kahaneb materjal viltimise suunas.
Vanutamine
Esialgse vanutuse järel on siid võrdlemisi nõrgalt kinni ning servadest tõmmates võiks see uuesti eralduda. Vastupidavama kanga saamiseks võib järelvanutada väiksemaid pindu käsitsi või suuremaid pesumasinas. Käsitsi vanutamine sujub kiiresti, kui kuumas seebivees soojendatud töö kuivaks pigistada ning käte vahel pallina rullida. Et pind vanuks ühtlastelt, tuleks vältida ühe koha hõõrumist ning kanga asetust ja vormi pidevalt muuta. Kui materjali soovitakse värvida, tehakse seda peale kihtide kokkuviltimist ning vanutamine jäetakse vahele, sest kuumas lahuses värvides ning hiljem pestes vanub see niigi.
Järelvanutus pesumasinas või -kuivatis
Suure kanga loomiseks on kõige optimaalsem käsitsi viltimise ja pesumasinaga vanutamise kombineeritud protsess. Kangas ja vill ühendatakse käsitsi ning tugevamaks kinnitumiseks ja reljeefi suurendamiseks järelvanutatakse see pesukuivatis või pesumasinas lahtiselt või puuvillasesse kangasse pakituna. Tulemust mõjutavad mitmed tegurid, nagu kanga omadused, villa kogus, materjali pakkimisviis, selle mõõtmed ja kaal ning neist tulenev rulli paksus ja masina täituvus.
Kui materjal on käsitsi viltides abitüllile kinnitunud, eemalda see enne masinas vanutamist. Lappa tekstiil koos kangaga uuesti lõdvaks rulliks ning kinnita traageldades. Kui kihid on tugevalt kinnitunud, võib pealtavatavas pesumasinas või trummelkuivatis töö järelvanutada ka ilma tüllita. Sel juhul tuleb vanumist sageli kontrollida, et kangasse ei tekiks soovimatuid kortse. Igal juhul tuleb vanumisprotsessi jälgida, et kokku vanuksid vaid need kihid, mis peavad ning et materjal liiga palju kokku ei tõmbuks. Ülevanunud kanga soovitud mõõtmeid saab taastada, kui seda ettevaatlikult diagonaalsuundades venitada.
Pesumasinas kasuta 40°C vett ning lisa 1 spl pesupulbrit. See on villa vanumiseks piisav ning jätab kanga pehmeks ja elastseks. Kui soovitakse, et kangas tugevalt tiheneks ja kahaneks, võib tõsta temperatuuri, lisada pesupulbrit või pikendada aega.
Viimistelmine
Eelviimasesse loputusvette võib lisada tilga äädikat, mis neutraliseerib aluse jäägid, mis võiksis aja jooksul proteiinkuidu kahjustada ja selle kollaseks muuta. Lanoliin taastab villa loomuliku rasvasuse, lisab pehmust ja elastsust. Kanga võib vajadusel kuivemaks tsentriguugida, see lastakse kuivatada vertikaalselt ning viimistletakse ettevaatlikult aurutades, seejuures triikrauda õhus hoides. Aurutamise ajal saab kanga lõplikult vormida, aur ühtlustab pinda ning lisab pehmust.
Nõeltöötlus
Enne viltimist võib halvasti kinnituva kanga ja villakihi viltimisnõela abil ühendada.
Selliselt eeltöödeldud materjali kihid ei liigu üksteise suhtes paigast, need vanuvad ühtlasemalt ning hõlpsamalt. Arvestama peab väikeste aukudega, mis nõeltest kangasse jäävad. Liiga tihedast kangast võivad nürid nõelad niite välja lüüa. Nüriks kulunud nõela otsa saab peeneteralisel liivapaberil teritada. Nõeltöötluseks aseta vahtkummile siidi ning villakiht ning torgi nõelvildi tehnikat kasutades kihid võrgustikuna või muul soovitud viisil läbi. Marli ja tüll lisa alles enne viltimist.